Pärast pikki proove ja Endla teatris veedetud aegu, jõudis 14. veebruaril see esimest korda suurema publiku ette. Toimus kontrolletendus. Sõbrapäeva lõpp oli väga hea. Sain tagasisides väga palju häid emotsioone. Kiideti ja öeldi kui hästi ikka väike roll välja tuli 😊😊😊
15. veebruaril oli siis päris esikas, kuid minu jaoks oli see juba nagu teine etendus ja sellel ei olnud sellist emotsiooni. Samas väike järelpidu pärast tõi mu kõik tunded välja ja tantsida sai piisavalt. Ülitore ikka!
16. veebruaril oli taas etendus, mida ma väga ootasin. Imelik see inimene ikka, et ühte etendust ootab, teist jällegi mitte... Kõik sujus ja oli tunda, et ka publikule väga meeldis. Oleme selle poole aastaga väga headeks sõpradeks saanud omavahel ja laval koos midagi teha on puhas lust!
Täna algas, siis mu õppimisperiood arvestusteks. Ühelt poolt tore, teisalt niiväga mitte, kuid saab mis saab. Elu seisma ei tohi jääda, ikka täie rauaga edasi. Nii ma siis ka praegu, kütan edasi ja kes soovib tulge siis Endlasse "Libahunti" vaatam kuniks veel piletid on 😉
