Viimase aprilli hommik

Tere jälle üle pika aja! Seekord kirjutan natuke viimasest aprilli hommikust sel aastal.

Hommikul kui läksin õde lasteaeda viima nägin kõnnitee peal sisalikku ( algul ma nii arvasin). Ta ei liigutanud ennast ja arvasin, et ta on surnud. Kui õde juba lasteaias oli nägin seda kahepaikset jälle. Ta oli ennast liigutanud vahepeal ja läinud päikese poole. Võtsin ta kätte ja avastasin, et ta on hoopiski triiton.  Saanud minu käe sooja hakkas ta elama ja vingerdama nagu sisalikud ikka. Näitasin seda ka oma õe lasteaia rühmale, kes vaatasid seda üllatunud nägudega. Pärast seda panin ta sooja pingi peale kus triiton ära jooksis ja jäi pingi alla maha. Olin tema üle väga õnnelik, sest pole enam ammu ühtki triitonit näinud.
Vot selline oli minu hommikune seiklus õe lasteaias! :P